Kindlustusturul on toimumas muutused ja kindlustuse müük on aina enam suundumas kindlustusseltside iseteeninduskeskkondadesse, samasugust muutust kogeb lisaks Eestile ka muu maailm.
„Tarbijad ootavad, et kindlustuse ostmine on-line keskkonnast töötab samasugusena nagu ükskõik millise toote või teenuse ostmine internetist. Seepärast on ka paljud kindlustusseltsid viimased aastad suunanud aja ning vahendid e-keskkondade arendusse ning tänaseks võib öelda, et pingutus on olnud seda väärt,“ ütles Eesti Kindlustusseltside Liidu tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst.
Liikluskindlustus on kohustuslik. Allpool annab Liikluskindlustuse Fondi tarbijahariduse valdkonnajuht Jaanika Käärst mõned soovitused liikluskindlustuse valikuks.
Kas otse või vahendaja kaudu?
Riik annab tunnustuse tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise üksustele, mis vastavad tarbijakaitse seaduse nõuetele. Ühena esimestest tunnustas riik aprilli alguses kindlustuse lepitusorganit ja liikluskindlustuse lepitusorganit.
„Klientide jaoks ei kaasne tunnustuse saamisega muutusi kindlustusvaidluste lahendamisel. Kindlasti on riigi tunnustus oluline kvaliteedimärk,“ ütles LKF-i ja EKsL-i juhatuse liige Lauri Potsepp.
Liikluskindlustuse lepitusorgan tegutseb liikluskindlustuse fondi (LKF) juures 2014. aasta 1. oktoobrist.
2015. aastal üritati kindlustusseltsidelt välja petta 1,8 miljonit eurot, mis on ligilähedane eelmise aasta summaga, väikeste kelmuste arv on kasvanud.
Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul on Eesti majanduse jätkuv jahtumine kaasa toonud kindlustuskelmuste arvu suurenemise. "Kui 2014. aastal deklareerisid kindlustusandjad 339 kindlustuskelmuse juhtumit, siis 2015. aastal oli see arv juba 380. Seejuures teeb enim muret rahalises mõttes väikeste kindlustuskelmuste järsk sagenemine.
Eesti Kindlustusseltside Liidu koondinfo kohaselt hüvitasid Eestis tegutsevad kindlustusandjad 2015. aastal 149 253 kindlustusjuhtumit ehk keskmiselt 592 kahju tööpäevas. Kahjukindlustuse kindlustusandjad hüvitasid 146 132 ja elukindlustuse kindlustusandjad 3 121 kahju.
„Hüvitatavate juhtumite arv on iga aastaga kasvanud. Kui aastate eest käsitleti kindlustusteenust tihtipeale kohustusena, mis kaasneb krediidilepingu sõlmimisega, siis tänaseks on kindlustusteenus saanud elu lahutamatuks koostisosaks suurele osale ühiskonnast.
Kindlustusvaidlusi lahendavates lepitusorganites algatati möödunud aastal 131 liikluskindlustuse lepitust ja 82 muu kindlustusteenuse lepitust. Liikluskindlustuse vaidluste keskmine summa oli 2 880 eurot, teiste kindlustusvaidluste keskmine summa oli 13 000 eurot. 71% liikluskindlustuse vaidlustest on lõppenud lepitaja abil kokkuleppega.
