Äkiline ja ettenägematu sündmus
Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus märgitud äkiline ja ettenägematu sündmus, mille toimumisel kindlustusandja hüvitab kahju.
Äkiline ja ettenägematu on sündmus, mis toimub kiiresti ehk äkiliselt, mille toimumist või millest tingitud kahju ei saa klient mõjutada ja mille toimumine kindlustusperioodil on kliendile ootamatu.
Äkilise ja ettenägematu sündmuse selgitamisel on abiks alljärgnevad testküsimused.
Näide: teel oli tavatult suur lomp ja asjaolud viitasid võimalusele, et tee ei ole läbitav. Sellele vaatamata sõitis sõiduki juht lompi. Kahjustada on saanud muuhulgas sõiduki mootor ja elektroonika, sest vesi on tunginud mootorisse ja kahjustanud ka mootoriruumis olevat elektroonikat.
1. Kas asjaolu, mille tagajärjel kahju tekkis, oli äkiline ehk kiireloomuline?
Jah. Vesi tungis mootorisse ja tekitas elektrisüsteemis lühikese aja jooksul lühise.
2. Kas juhtumile eelnenud olukord oli selline, et miski ei viidanud kahju tekkimise võimalusele?
Ei. Sõiduki juht nägi tavatult suurt lompi teel.
3. Kuidas hoolikas ja mõistlik sõidukijuht oleks sellises olukorras käitunud, sh kas kahju oleks saanud vältida?
Mõistlik sõidukijuht oleks valinud edasiliikumiseks teise tee või veendunud, et läbi lombi sõita on ohutu.
Kokkuvõttes ei ole eeltoodud näite puhul tegemist äkilise ja ettenägematu sündmusega. Seega ei ole ka tegemist kindlustusjuhtumiga ja kindlustusandja ei hüvita tekkinud kahju.
Näiteks ei ole äkilised ja ettenägematud sündmused ega ole seega kindlustusjuhtumid:
- sõiduki loomulik kulumine ja korrosioon, vt näited p 10.1
- sõiduauto või maasturi kahjustamine põllul sõites
Sõidukikindlustuse tavaline kindlustusjuhtum on liiklusõnnetus. Liiklusõnnetus juhtub eelkõige seetõttu, et rikutakse liiklusreegleid või kasutatakse ebaõigeid juhtimisvõtteid. Sellest lähtuvalt on sõidukikindlustuse eesmärk hüvitada ka liiklusreeglite rikkumise ja ebaõigete juhtimisvõtete tõttu tekkinud kahju, vaatamata sellele, et klient sai mõjutada kahju tekkimist.
Siiski tuleb silmas pidada, et kindlustusandjal on õigus vähendada hüvitist (näiteks sõidukijuhi raske hooletuse korral) või sellest keelduda (sõidukijuhi tahtluse korral), kui liiklusreegleid on rikutud viisil, mis oluliselt on suurendanud kindlustusriski (näiteks sõiduki juhtimine alko- või narkojoobes või juhtimisõiguseta, lubatud sõidukiiruse ületamine olulisel määral, suverehvide kasutamine talvel) ja mõjutanud liiklusõnnetuse tekkimist. Kindlustusandjal on õigus hüvitist vähendada nii palju, kui palju rikkumine mõjutas õnnetuse toimumist ja õnnetuses tekkinud kahju suurust.
Kindlustusjuhtumite kirjeldus
Kindlustusjuhtumid on määratletud kindlustuslepingus. Tavaliselt on kindlustusandjad moodustanud erinevaid kindlustusjuhtumeid sisaldavad paketid ja nimetavad neid näiteks järgmiselt: koguriskikindlustus, täiskasko, superkasko, suurkasko, eliitkasko, osakasko, seisukasko, baaskasko, minikasko jms.
Enim levinud kindlustatud juhtumite pakett sisaldab järgmisi kindlustusjuhtumeid: liiklusõnnetus, torm, üleujutus, tulekahju, vandalism, vargus, röövimine, muu äkiline ja ettenägematu sündmus. Kindlustusandja kasutab teenuse nimetusena koguriskikindlustust või ka muud laiale kindlustuskaitsele viitavat nimetust (näiteks täiskasko, superkasko vms) üksnes teenuse puhul, mille kindlustusjuhtumid sisaldavad vähemalt eelnimetatud juhtumeid.
Kindlustusleping võib olla sõlmitud koguriskikindlustuse põhimõttel või nimetatud riskide kindlustuse põhimõttel. Koguriskikindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja äkilise ja ettenägematu välise sündmuse tõttu tekkinud kahju, mille hüvitamine ei ole kindlustuslepingus välistatud. Nimetatud riskide kindlustuse puhul hüvitab kindlustusandja kindlustuslepingus märgitud äkilisest ja ettenägematust sündmusest tekkinud kahju. Vaatamata sellele võib ka nimetatud riskidega kindlustusteenuse nimetusena kasutada täiskaskot, superkaskot vms, kui kindlustuskaitse sisaldab kõiki juhtumeid, mille tõttu sõiduki hävimine või kahjustumine on tavaline ja mis ei ole tavaliselt välistatud.
Liiklusõnnetus. Kindlustusandja hüvitab liiklusõnnetusest tekkinud kahju. Liiklusõnnetuseks loetakse sõiduki kokkupuudet mis tahes objektiga, sh teelt väljasõitu ja auku sõitmist.
Sõidukikindlustuse lepingus on liiklusõnnetuse määratlus laiem kui seaduses. Näiteks loetakse liiklusõnnetuseks ka kahe sõiduki kokkupõrget mujal kui teel, kuid liiklemiseks mõeldud alal, näiteks hoones.
Torm. Kindlustusandja hüvitab tormist tekkinud kahju. Kahju põhjuseks loetakse tormi siis, kui kahju iseloom ja ilmajaama andmed või lähedal olevate esemete kahjustused viitavad võimalusele, et tegu oli tugeva tuulega. Samuti hüvitab kindlustusandja rahest ja erakordsetest sademetest tingitud kahju.
Üleujutus. Kindlustusandja hüvitab üleujutusest tekkinud kahju, sh kahju pinnase- või põhjavee tõusust ja sellest, et kanalisatsioon või sadeveesüsteemid ei toimi.
Eeltoodule vaatamata on tavaline, et ei hüvitata kahju, kui sõiduki juht sõitis teadlikult üleujutuse alas ja lootis, et kahju ei teki. Selline kahju ei ole ettenägematu.
Tulekahju. Kindlustusandja hüvitab tulekahjust põhjustatud kahju, sh tahma- ja suitsukahjustused; plahvatusest tingitud kahju, tule kustutamisest tekkinud kahju, pikselöögist tekkinud kahju.
Vandalism. Kindlustusandja hüvitab vandalismist tekkinud kahju. Vandalism on kolmanda isiku tahtlik tegevus, mis on suunatud asja rikkumisele või hävitamisele.
Vargus ja röövimine. Kindlustusandja hüvitab sõiduki või selle osa vargusest või röövimisest tekkinud kahju. Sõiduki osa vargusest tingitud kahju hüvitab kindlustusandja üksnes siis, kui asja varastamiseks pidi varas asjani jõudmiseks kõrvaldama tõkke (eemaldama rattapoldid, avama lukustatud ukse, lõhkuma akna, avama lukustatud pakiruumi kaane vms).
Kindlustusjuhtumiks ei loeta sõiduki kaotsiminekut väljapressimise, pettuse, omastamise või kelmuse tõttu, samuti siis, kui sõiduki valdaja andis sõiduki valduse üle vabatahtlikult.
Muu äkiline ja ettenägematu sõidukiväline sündmus. Kindlustusandja hüvitab sõidukivälisest äkilisest ja ettenägematust eespool nimetamata sündmusest tekkinud kahju.
Sõidukiväline on sündmus, mille tagajärjel saab sõiduk kahjustada või hävib väljastpoolt mõjuva mehaanilise jõu tagajärjel. Nimetatud muud sündmused on näiteks eseme kukkumine sõidukile, sõiduki uppumine, sõiduki kukkumine jms.
Vaatamata nimetustele koguriskikindlustus, täiskasko, superkasko jms ei hüvitata kõiki kahjusid, vt ka punkt 10. Kindlustuslepingu sõlmimisel juhib kindlustusandja kliendi tähelepanu juhtumitele, mille puhul kahju ei hüvitata. Kindlustusandja hoidub teenuse esitlemisel kõikide kahjude hüvitamise rõhutamisest.
Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamine
Kindlustusandja eeldab, et klient teavitab teda kindlustuslepingu sõlmimisel antud teabe ja riskiasjaolude muutumisest.
Kindlustuslepingu kehtivuse ajal on kliendil kohustus teavitada kindlustusandjat kindlustuslepingu sõlmimisel küsitud teabe ja muude riskiasjaolude muutumisest. Kui klient jätab muutusest teavitamata, siis võib kindlustusandja vähendada hüvitist või keelduda kahju hüvitamisest.
Kui kindlustusrisk on peale lepingu sõlmimist oluliselt suurenenud ja klient ei ole sellest kindlustusandjat teavitanud, on kindlustusandjal õigus vähendada hüvitist vastavalt sellele, kui palju riski suurenemine mõjutas õnnetuse toimumist ja õnnetuses tekkinud kahju suurust.
Näiteks on kindlustusriski oluline suurenemine, millest tuleb kindlustusandjat teavitada:
- sõiduki kasutusotstarbe muutumine, näiteks sõidukit on hakatud kasutama taksona, sh rahvakeeles sõidujagamiseks või äpitaksona kasutamiseks
- sõiduki ümberehitamine, näiteks on sõidukile lisatud tuuningosasid, sõiduk on kiletatud, sõiduki mootori võimsust on suurendatud
- sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vahetumine
- sõiduki võtme või registreerimistunnistuse kaotamine või vargus
- sõiduki sattumine pankrotivara hulka