Kindlustusvaidlusi lahendavad lepitusorganid said mullu 324 lepitusavaldust. Aasta jooksul lõpetati 304 lepitust, neist 63 protsenti lõppes lepitaja vahendusel kokkuleppega.
Kindlustusseltside liidu ja liikluskindlustuse fondi juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on kindlustusvaidluste arv ja lepituse edukus jäänud kahel viimasel aastal samale tasemele. „Liikluskindlustuse lepitusorganile esitati mullu 179 avaldust, kindlustuse lepitusorgan sai avaldusi mõnevõrra vähem ehk 145. Kokku esitati 2017. aastal kolm avaldust enam kui 2016. aastal,“ ütles Potsepp.
Eesti liikluskindlustuse registris registreeriti mullu 35 400 kindlustusjuhtumit, neist 32 200 liikluskindlustuse juhtumit Eestis ja 3 200 juhtumit välismaal, mille põhjustasid Eesti sõidukid. Võrreldes 2016. aastaga oli mullu ligi 100 juhtumit rohkem. 2017. aastal Eestis toimunud juhtumite kahjunõuete summa oli 52 miljonit, mis on kolm miljonit rohkem kui 2016. aastal.
1. jaanuaril jõustub tulumaksuseaduse muudatus, millega tööandjatel tekib võimalus kindlustada oma töötajate terviseriske ilma täiendava maksukohustuseta. Ravikindlustusleping on erisoodustusmaksuta, kui kindlustusmakse ei ületa 100 eurot kvartalis töötaja kohta ja tööandja võimaldab ravikindlustust kõigile töötajatele.
Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul käsitleti seni tööandja poolt töötajate terviseriskide kindlustamist ettevõtlusega mitteseotud kuluna ja see kuulus maksustamisele erisoodustusena.
Kindlustusseltside Liidu teavituskampaania järelküsitlusest selgus, et 39 protsendil inimestest tekkis huvi õnnetusjuhtumi- ja elukindlustuse vastu kampaania ajal ning kaheksa protsenti tegutses kampaania toimel.
Kindlustusseltside Liidu juhi Mart Jesse hinnangul peavad Eesti inimesed kindlustust üha tähtsamaks. „58 protsenti küsitluses osalejatest pidasid õnnetusjuhtumi- ja elukindlustust oluliseks juba varem. Kampaania mõjul peab seda nüüd vajalikumaks 12 protsenti vastanuist, neist märgatavalt enam vene keelt kõnelevaid inimesi,“ ütles Jesse.
Liikluskindlustuse Fond (LKF) uuendas sõiduki liikluskahjude kontrolli veebipäringut, et seda oleks mugav kasutada nii mobiilis kui arvutis. Aastas tehakse üle kahe miljoni päringu sõidukite liikluskahjude kohta.
LKF-i juhatuse liikme Lauri Potsepa sõnul on tegu LKF-i populaarseima veebiteenusega liikluskindlustuse kalkulaatori kõrval. „Iga kasutatud auto ostja peaks päringu tegema, sest see annab ülevaate sõidukiga minevikus toimunust. Päring näitab, kas sõiduk on liiklusregistris registreeritud ja kas see on sattunud liikluskindlustuse juhtumisse,“ ütles Potsepp.
Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) analüüsi kohaselt on laiemaks joonitud parkimiskohtadega kaubanduskeskustes liiklusõnnetuste arv tänavu vähenenud keskmiselt veerandi võrra võrreldes eelmise aastaga. Kitsaste parkimiskohtadega kaubanduskeskustes on aga juhtumite arv endiselt kasvutrendis.
