Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) statistika kohaselt on liikluskindlustuse hinnatõus aeglustumas, tõustes tänavu esimeses kvartalis vaid ühe protsendi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Keskmine liikluskindlustuse aastamakse on 147 eurot.
Kui liiklusõnnetus juhtub, on see alati kõigi jaoks ootamatu olukord. Eesti Liikluskindlustuse Fondi veebilehel on hea abivahend, mis aitab liiklusõnnetuse korral. Vastates paarile küsimusele, saate kiiresti juhiseid tegutsemiseks avarii korral. Seda on mugav kasutada nii mobiilis kui tahvelarvutis.
Peamised tegevused pärast liiklusõnnetust
Raske on veel öelda, mis täpsemalt kogumispensioniga toimuma hakkab – kas lammutamine, remontimine või mõlemad korraga. Samas on ilmne, et tänane süsteem läheb muutmisele, kirjutab Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse esimees Mart Jesse.
Paljudes riikides töötab kogumispensionite süsteem edukalt, kuid Eestis seda ometi ei juhtunud. Täna räägivad ka kogumispensionite toetajad ise, et arenguruumi on süsteemis tegelikult küllaga. Kahetsusväärselt on arutelud nende võimaluste üle käivitunud alles nüüd, kui kirvemehed sambale juba hauaplatsi puhastavad.
Iga autoomanik on kursis, et sõidukiga kaasnevad tihti üsna suured kulutused. Seega on mõistlik säästa sealt, kus vähegi võimalik. Kohustusliku liikluskindlustuse ostmisel tasub võtta aega, võrrelda erinevaid hindu veebikalkulaatoris ning raha kokkuhoid on täiesti võimalik.
Õnnetusjuhtumikindlustus on pikk ja keeruline sõna, kuid selle eesmärk on maksta inimesele hüvitist, kui ta saab vigastada, püsiva puude või jääb töövõimetuks. Nii on võimalik vigastusest paremini taastuda ja saada oma elu tavapärasesse rütmi.
Teema selgitamiseks tegi kindlustusseltside liit aprillis üleskutse esitada küsimusi õnnetusjuhtumikindlustuse kohta Kindlustuskeskuse Facebookis. ERGO ja PZU Kindlustuse eksperdid vastasid 54 küsimusele, selgitame neist 7 populaarsemat küsimust õnnetusjuhtumikindlustuse kohta.
1. Millist õnnetusjuhtumit kindlustusselts hüvitab?
Eesti Kindlustusseltside Liit (EKsL) uuendas kindlustusteenuse hea tava, et see kajastaks kindlustuse parimat praktikat, lepingu sõlmimist veebis ning oleks kooskõlas kindlustustegevuse seaduse muudatustega.
EKsL-i juhatuse liikme Lauri Potsepa hinnangul on kindlustuse hea tava vajalik nii kliendile kui kindlustusandjale. „Hea tava ühtlustab kindlustuspraktikat ning aitab kindlustusandjat teenuse arendamisel, kliendisuhtluses ja kahju hüvitamisel. Klient võiks hea tava lugeda siis, kui ta tunneb, et kindlustusselts on tema õigusi piiranud,“ ütles Potsepp.
